Puitmajade arhitekt kasutab oma majasid ja rajatisi projekteerides peamise ehitusmaterjalina puitu. Seda mitte ainult fassaadil ja siseviimistluses, vaid ka ehituskonstruktsioonides. Eesti puidutööstuses on tohutult kasutamata potentsiaali ning kui me teeksime tugevamat koostööd inseneride ja arhitektidega puitarhitektuuri edendamiseks, saaksime anda puidule kõige suurema ja pikaajalisema vääringu hoone kujul. Sada aastat tagasi oli Tallinn puitarhitektuuri pealinn, homme võiksid olla lisaks Kadriorule ja Kalamajale kõik uued või renoveeritavad linnajaod puidust! Nüüdisaegne puitarhitektuur seob endas puidu kui materjali omadused — süsinikneutraalsus ja lihtsad töötlemisvõimalused, kaasaegse paindliku ruumi vajadused ja informaatika pakutavad lahendused. Olulisim aga puitmajade ehitamise juures on see, et puit on keskkonnasõbralik ja taastuv materjal ning selle laialdasem kasutamine vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni, seda aga peetakse olulisimaks vahendiks kliima soojenemise vastu võitlemisel. Ligi pool Euroopa kasvuhoonegaaside emissioonist on seotud ehitussektoriga, seega peaks puidu laialdasem ehituses kasutamine olema üheks peamiseks kliimamuutuste vastu võitlemise vahendiks. Puitmaja arhitektide kohta võib öelda, et nad on omamoodi kliimakangelased.