Mets ja kliima

Kliima on mingi piirkonna ilma ja selle parameetrite pikaajaline koosmõju – temperatuur, sademed, tuul, kiirgus, õhuniiskus, lumikate. Kliima ja mets on omavahel tihedalt seotud, avaldades üksteisele vastastikust mõju. Metsad neelavad atmosfäärist süsihappegaasi (CO2) ja talletavad seda oma erinevates osades (tüves, juurtes, okstes jne). CO2 sidumise kaudu muutuvad õhutemperatuur ja vee kättesaadavus. Need tegurid on aga omakorda seotud metsa tootlikkuse ja liigilise koosseisuga.

Kliimamuutused ja nende leevendamine on muutunud maailmas üha aktuaalsemaks teemaks. Juba Kyoto protokolliga pandi riikidele ette kasvuhoonegaaside aruandluskohustus ning hetkel tegeleb sellega LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry ehk maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus). Hiljuti on tehtud Euroopas mitmeid samme kliimamuutustega võitlemiseks: vastu on võetud uus kliimaseadus, samuti arendatakse rohelepet (European Green Deal) ning selle valguses avaldati Eestis raport „Mets ja kliimamuutused“, mis annab suunised kliimamuutusi leevendavaks metsakasutuseks. 


Kliimamuutusi seostatakse ennekõike seostatakse kliimamuutusi CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris. Viimase 50 aasta jooksul on CO2 kontsentratsioon atmosfääris tõusnud peaaegu sada ühikut.

CO2 kontsentratsiooni tõusu seostatakse inimtegevusega – eelkõige sellega, et fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri  süsihappegaasi, mida on keeruline tagasi siduda. Süsinikku on võimalik siduda puitu ja seeläbi on mets üks võimalus kliimamuutuste leevendamiseks.

Euroopa kliimaseaduse kohaselt peab 2050.  aastaks kogu Euroopa muutuma kliimaneutraalseks ja hoidma globaalse soojenemise alla 1,5 °C. See omakorda tähendab, et tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, mis suuresti tulenevad tootmiseks, et täita meie vajadusi.

Ka raport „Mets ja kliimamuutused“ toob selgelt välja, et ainult metsadesse seotava süsinikuga kliimamuutusi ei pidurda, vaid seotava süsiniku kõrval on vaja vähendada ka süsihappegaasi emiteerimist. Mets aitab meil kliimamuutusi leevendada ning selleks on vaja hoida nii süsiniku tagavara kui ka suurendada läbi metsade tootlikkuse süsiniku sidumist.

Faktid

Raiejärgne süsiniku sidumise taastumine sõltub otseselt õigeaegsest ja kvaliteetsest metsauuendamisest

Olulisemate raieviiside lühiajalist mõju metsaökosüsteemide süsinikuringele on uurinud Kristiina Aun oma 2021. aasta doktoritöös. Doktoritööst selgus, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (olukord, kus süsinikku paisatakse õhku rohkem kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. Leiti, et süsinikubilansi seisukohalt ei ole eriliselt vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on […]

Raiesmik on üks väheseid kohti, kus Eesti inimene näeb oma tarbimise jalajälge

Kas oled mõelnud sellele, milliseid keskkonnamõjusid põhjustavad meie seljas olevate riiete või meie taskus oleva nutitelefoni tootmine? Me kõik tarbime puitu – olgu see siis maja ehitamiseks, toasoojaks, mööbli või muuna. Igasuguste toodete tootmisel on tugev mõju maailma loodusele. Üks kõige suurema keskkonnamõjuga tegevusharusid on just energia tootmine. Lageraielank on üks väheseid kohti, kus näeme, […]

Metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eestis seob süsinikku enim just metsamaa, vähendades riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase kui siduda suudetakse. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada […]

Puit on parim alternatiiv suure keskkonna jalajäljega materjalidele

Kauakestvate puittoodete kasutamise kaudu suudame süsinikku pikaajaliselt lukustada. Üha rohkem asendab puit ehitusel nii betooni kui ka metalli. Tänapäeval võib puitu leida veel meditsiinis, kosmeetikas, paberi-, elektroonika- ja tekstiilitööstuses, energia tootmises. Perspektiivis võiks puidust saada ka biokütus. Puidust tuleviku tooted: ehitusvahud = polüuretaanvahud (koostisosad saab osaliselt asendada ligniiniga) nanokile biopõhine lennukikütus läbipaistev puit ehituseks (klaasist […]

Infograafikud

Videod

MTÜ Eesti Metsaselts

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad