Olulisemate raieviiside lühiajalist mõju metsaökosüsteemide süsinikuringele on uurinud Kristiina Aun oma 2021. aasta doktoritöös. Doktoritööst selgus, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (olukord, kus süsinikku paisatakse õhku rohkem kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. Leiti, et süsinikubilansi seisukohalt ei ole eriliselt vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on […]

Lageraie ehk uuendusraie on aluseks uue metsapõlvkonna tekkele – see on üks metsa arengujärkudest. Eesti metsanduses laialdaselt kasutatav uuendusraie imiteerib looduslikke protsesse, näiteks metsatulekahju või üraskirünnaku järel surnud metsaosa. Seejuures on oluline juhtida tähelepanu uuringu tulemustele*, kust selgub süsiniku seisukohast vaadates, et metsapõlengust taastumine võib võtta aega kuni 50 aastat, mõnedel juhtudel isegi kauem. Lageraie […]

Lageraie ja püsimetsanduse peamine erinevus on see, kui sageli loodust häiritakse. Lageraie põhjustab küll maastikus suuri muutusi, kuid see toimub samas kohas ühe korra mitmekümne või isegi saja aasta jooksul. Tõsi, majandusmetsas viiakse erinevaid raieid (valgustus- ja harvendusraied) metsa eluea jooksul läbi mitu korda, kui siiski sekkutakse metsa ellu oluliselt harvemini kui püsimetsas, kus käiakse […]

Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud (välja arvatud seemnepuud, elujõuline järelkasv ja säilikpuud). Lageraie ehk uuendusraie korral jääb raiutud ala metsamaaks ja seal hakkab või pannakse kasvama uus mets. Raadamise korral muutub maa otstarve ehk siis metsa asemel tehakse näiteks elamurajoon, parkla, põllumaa või maantee. Neid termineid kasutades […]

Vastavalt metsaseadusele on metsaomanikul kohustus uuendada raielangid ja hukkunud metsaosad – seda tuleb teha kahe aasta jooksul alates metsa hukkumisest või uuendusraiest. Selleks saab rakendada erinevaid uuendusvõtteid: metsaistutus, külvamine või looduslikule uuenemisele jätmine. Metsa uuendamise juurde kuuluvad lisaks eelnevale veel maapinna ettevalmistamine ning hilisem metsauuenduse hooldamine. Viimane on Eesti oludes eriti tähtis selleks, et väiksed […]

Jätkusuutlik metsandus peab põhinema teaduspõhistel otsustel – tähtsad on nii otsustajate haridus kui ka haritus. Akadeemilist metsaharidust on Eestis õpetatud juba üle saja aasta. Meil on kõrgelt haritud metsamehed, tänu kellele on Eestist saanud üks metsarikkamaid riike Euroopas. Metsahariduse eripäraks ja samal ajal ka tugevuseks on läbi aegade olnud laiapõhjalisus ja mitmekülgsus: ühelt poolt teadmised […]

2019. aastal püstitati selles osas käesoleva aastatuhande rekord. Nimelt istutati Eesti metsadesse 38,6 miljonit taime, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa ligi 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga. Metsade uuendamine toob muutust Eesti metsade vanuselisse struktuuri ja täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel. Täna […]

Eesti metsade majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioonid ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted, mis tagavad metsade bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse. Metsa kaitseb ka metsaseadus, mis seab metsaomanikule mitmeid piiranguid ja kohustusi. Eestis kaitstakse ja säästetakse kõiki metsi ehk metsa säästvad piirangud kehtivad kõikides metsades. Metsade kaitsmine ja majandamine pole erinevad asjad, vaid […]