04.06.2020
Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eesti suurimad süsiniku sidujad on metsamaa ja puittooted, mis vähendavad riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase, kui suudetakse siduda. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.
Kliimamuutuste peamine põhjustaja on õhus olev liigne süsinik, mida aitab õhust kõige kiiremini siduda noor ja kiiresti kasvav mets. Seetõttu on kliima seisukohast oluline metsi võimalikult targalt majandada ja uuendada. Kasutades rohkem puitu, saame asendada suure keskkonna jalajäljega fossiilseid tooteid ja kütuseid. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon tulnud välja roheleppega (Green Deal), mille eesmärk on tagada kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum elukeskkond.
Eesti Maaülikooli professor Hardi Tulluse sõnul on teadus- ja arendustegevustes oluline keskenduda ring- ja biomajanduse ning rohemajanduse rakendamise võimalustele. “Selline lähenemine loob kõige paremad eeldused Euroopa Liidu majanduse ressursitõhusamaks muutmiseks ning ühiskonna ja looduskeskkonna kestlikkuse tagamiseks,” lausub ta.
Kuna puit on taastuv ja ümbertöödeldav materjal, pakub metsa- ja puidusektor erinevaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Tullus toob välja, et metsavaesetel riikidel on võimalik suurendada metsadesse (puudesse ja mulda) seotud süsiniku kogust, rajades juurde uut metsa. Metsarikkad ja tehnoloogiliselt arenenud puidutööstusega riigid saavad senisest enam siduda süsinikku puittoodetesse ja seekaudu aeglustada kliimamuutusi. “Lisaks on oluline kasutusest väljajäänud põllu- ja rohumaade võimalikult kiire metsastamine, eeskätt kiirekasvuliste puuliikidega. See aitab suurendada metsade süsiniku sidumist, süsinikuvaru ja suurendada edaspidi puidukasutust ning sellega seonduvaid sotsiaalmajanduslikke võimalusi,” ütleb Tullus.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp: “Euroopa Liidu roheleppe rakendamisel on oluline roll nii elurikkuse kaitsel kui ka taastuvenergiale ja taastuvatele ressurssidele üleminekul. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Kliimamuutuste leevendamise kaudu langeb surve looduskeskkonnale, paraneb välisõhu ja vee kvaliteet ning väheneb invasiivsete võõrliikide sissetung.”
Metsade ja puidutööstuse rolli kliimamuutuste leevndamisel rõhutab ka asekantsler: “Esiteks aitab metsade jätkusuutlik majandamine suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja metsamullas. Teiseks on võimalik talletada süsinikku puittoodetes ja kolmandaks luua seeläbi asendusefekt. Metsade majandamine pakub lahendust ka metsasüsiniku küllastusprobleemile – küps mets enam kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo, kuna süsinikuheide ja sidumine tasakaalustuvad üksteist. Oluline on ka kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust, kaasaarvatud kliimamuutustele vastupidamist ja paremat süsiniku sidumist.”
Puidus talletatud süsinikku on võimalik hoida seotuna pikaajalistes puidust toodetes, nagu ehitised ja mööbel. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on Eesti puidutööstus ressursisäästlik ja jäätmevaba. “Paljudes ettevõtetes kasutatakse tootmistegevuse kõrvalsaadused ära juba kohapeal, näiteks tööruumide kütmiseks ja puidu kuivatamiseks. Tootmisjääkide lokaalne kasutamine on kõige väiksema kahjuliku keskkonnamõjuga, sest transpordiks vajamineva kütuse põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid jäävad sellisel juhul õhku paiskamata. Jäägid, mida kohapeal ära ei kasutata, viiakse näiteks koostootmisjaama või pelletitehasesse,” selgitab Välja. Ta lisab, et puidu töötlemine on ressursitõhus protsess, kuna puidust erinevate toodete valmistamiseks kuluv energia pärineb suuresti tootmisjääkidest.
Ajaloolistel põhjustel on Eestis väga palju suhteliselt vana metsa, mis enam olulisel määral süsinikku ei seo. Keskkonnaagentuuri andmetel on ligi 39% Eesti puistutest üle 60 aasta vanused. Viimase 25 aasta jooksul on Eesti metsasus kasvanud meie kahe suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa pindala võrra. Majandatavate metsade pindala Eestis on 2019. aasta seisuga 2,03 miljonit hektarit ning akumuleerunud püstiseisva surnud puidu hulk neis metsades on 13 miljonit tihumeetrit.
Autor: Eesti Metsaselts
