Mets ja kliima

Faktid

Raiejärgne süsiniku sidumise taastumine sõltub otseselt õigeaegsest ja kvaliteetsest metsauuendamisest

Olulisemate raieviiside lühiajalist mõju metsaökosüsteemide süsinikuringele on uurinud Kristiina Aun oma 2021. aasta doktoritöös. Doktoritööst selgus, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (olukord, kus süsinikku paisatakse õhku rohkem kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. Leiti, et süsinikubilansi seisukohalt ei ole eriliselt vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on […]

Raiesmik on üks väheseid kohti, kus Eesti inimene näeb oma tarbimise jalajälge

Kas oled mõelnud sellele, milliseid keskkonnamõjusid põhjustavad meie seljas olevate riiete või meie taskus oleva nutitelefoni tootmine? Me kõik tarbime puitu – olgu see siis maja ehitamiseks, toasoojaks, mööbli või muuna. Igasuguste toodete tootmisel on tugev mõju maailma loodusele. Üks kõige suurema keskkonnamõjuga tegevusharusid on just energia tootmine. Lageraielank on üks väheseid kohti, kus näeme, […]

Metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eestis seob süsinikku enim just metsamaa, vähendades riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase kui siduda suudetakse. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada […]

Puit on parim alternatiiv suure keskkonna jalajäljega materjalidele

Kauakestvate puittoodete kasutamise kaudu suudame süsinikku pikaajaliselt lukustada. Üha rohkem asendab puit ehitusel nii betooni kui ka metalli. Tänapäeval võib puitu leida veel meditsiinis, kosmeetikas, paberi-, elektroonika- ja tekstiilitööstuses, energia tootmises. Perspektiivis võiks puidust saada ka biokütus. Puidust tuleviku tooted: ehitusvahud = polüuretaanvahud (koostisosad saab osaliselt asendada ligniiniga) nanokile biopõhine lennukikütus läbipaistev puit ehituseks (klaasist […]

Metsandusega on võimalik kliimamuutusi leevendada

Eesti metsad on olulised süsinikuvaru hoidjad ja sidujad – neis on talletatud suur süsiniku tagavara, mis asub nii puudes kui ka metsamullas. Aasta jooksul metsa talletatud süsiniku kogus oleneb kahe erisuunalise protsessi vahekorrast. Fotosünteesi kaudu seotakse atmosfäärist süsinik puude biomassi ehk elusaine hulka. Teisalt orgaanilise aine lagunemise ning hingamise käigus eraldub süsinik uuesti atmosfääri. Eesti […]

MTÜ Eesti Metsaselts

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad