01.12.2022

RMK Sagadi metsamuuseumis avati 1. detsembril uus püsinäitus nimega “Metsane teekond”, kus on saab teha tutvust metsaeluga ning panna proovile oma teadmisi metsast.

Metsamuuseumi juhti Ain Küti sõnul on mets meie igapäeva toimetusi ja majanduselu mõjutanud sajandeid – sellest on saanud meie elutunnetus. Näitus vaatab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku – näiteks on võimalik oma silmaga näha, kui paljud meie ümber olevatest asjadest on tehtud puidust. Näitusel tutvustatakse metsa ja puidu arengusuundi ning käsitletakse ka metsa rolli kliimamuutuste leevendajana ja hubase elukeskkonna loojana.

Nii nagu metsandus on innovatiivne valdkond, siis on ka näitusel kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi selleks, et näituselt saadavaid emotsioone ja teadmisi veelgi võimendada. Näiteks on võimalik virtuaalprillide kasutades teha kiirrännak koos Tõnis Niinemetsaga eri ajastu puitmajades, alustades püstkojast ja lõpetades modernse ristkihtpuitmajaga. Tõnis Niinemetsa juhendamisel saab lisaks õppida järgi tegema erinevate loomade hääli ning tuletada meelde looduses liikumise reegleid.

Püsinäituse kohta saab täpsemalt lugeda siit.

09.11.2022

Üle 550 teadlase poolt Euroopa Komisjonile saadetud kirjas rõhutatakse asjaolu, et säästvalt ja kliimat arvesse võtvalt majandatud metsad aitavad kliimamuutusi mõjutada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.

Üha ekstreemsemaks muutunud ilmastikutingimused on nii Euroopas kui ka mitmel pool mujal pannud teadlasi muretsema metsade tuleviku üle. Peamised tegurid, mis laastavad suuri maa-alasid on põud, haigused ja metsatulekahjud. Need tegurid kahjustavad metsa vaatamata sellele, kas metsa on majandatud või mitte.

Ühest küljest mõjutavad kliimamuutused metsi. Teisest küljest tuleb tõdeda, et metsade abil on võimalik kliimamuutuseid mõjutada ja isegi suurendada bioloogilist mitmekesisust tänu õigetele majandamisvõtetele ning puittoodete kasutamisele. Säästlikult majandatud metsadest pärinev puit on süsinikuneutraalne (tasakaal CO2 heite ja atmosfäärist CO2 sidumise vahel). Näiteks harvendusraiete käigus raiutakse üldiselt välja need puud, mis loodusliku konkurentsi tõttu niikuinii teistele puudele alla jääksid. Hooldusraiete käigus raiutakse neid puid, mis on juba kahjustatud ja pikalt enam elujõulised pole. Uuendusraiete käigus raiutud puit asendatakse seadusest tulenevalt uute ja noorte puudega.

Tänasel päeval on eriti märkimisväärne see, et puidutööstused on arenenud nii kaugele, et suudame puu iga osa maksimaalselt ära kasutada. Isegi puidutööstuse ülejääkidest oskame tänaseks erinevaid tooteid valmistada või nendest energiat toota. Teadlased on välja toonud, et kui energia üleminek Euroopas on edukalt saavutatud, siis on lisaks biomassil põhinevatel süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiatel võimalik toota ka vesinikku ja biokemikaale.

Õige metsamajandamise korral on energiapuidu kasutamine raiumise ja puidutöötlemise kaasprodukt. Puidu kasutamine energia saamiseks asendab taastumatuid fossiilseid kütuseid, mistõttu on puit oluline osa kliimapoliitikast kõigis Euroopa riikides. Ainult metsa majandamise ja puidu kasutamisega saame vältida fossiilsete süsinikuheitmete teket.

Teadlaste sõnul on paljudes Euroopa riikides saavutatud puiduvarude kõrge tase ning biomassi edasine kuhjumine tundub neile kliima soojenemise tingimustes riskantne. Seda põhjusel, et kui põuaperioodid muutuvad tihedamaks, siis metsa biomass väheneb. Seega võib eeldada, et selline stsenaarium paratamatult lähiaastatel juhtub.

Peale selle on teadlased arvamusel, et jätkusuutlikult majandatavatest metsades pärit puidust energia tootmise keelamine ja kaitse all olevate metsade osakaalu suurendamine ei toeta Euroopa kliimakaitsepoliitikat. Lisaks ei too see kasu bioloogilisele mitmekesisusele ning takistab ringbiomajandust. Teadlased toovad välja, et kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei ole otstarbekas sellises olukorras, kus pole teaduslikult tõestatud, et see aitab kaasa liikide säilimisele.

Loe teadlaste pöördumist siit.

Olulisemate raieviiside lühiajalist mõju metsaökosüsteemide süsinikuringele on uurinud Kristiina Aun oma 2021. aasta doktoritöös.

Doktoritööst selgus, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (olukord, kus süsinikku paisatakse õhku rohkem kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. Leiti, et süsinikubilansi seisukohalt ei ole eriliselt vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on sarnased. Seega on oluline raiutud alade kiire taasmetsastamine selleks, et ala süsinikubilanss taas positiivseks muuta.

Peale selle uuriti doktoritöös ka harvendusraiete mõju metsa süsiniku sidumise võimele. Jõuti järeldusele, et raie järel küll vähenes lühiajaliselt puistute süsiniku tagavara ja puude süsiniku sidumise võime, kuid see ei muutnud ökosüsteemi süsinikubilanssi siiski negatiivseks ehk mets suutis peale harvendusraiet siduda rohkem süsinikku kui seda õhku paisati. Harvendusraiete puhul on oluline kasutada mõõdukat raiekraadi (raie käigus välja raiutavate puude hulk) selleks, et mitte muuta metsa raiejärgselt süsinikku heitvaks ökosüsteemiks.

Igal aastal viib Keskkonnaagentuur Eesti metsades läbi uuringu nimega SMI – statistiline metsainventuur. Selle kaudu saadakse infot meie metsade tervisest, varudest ja raietest. Andmeid kogutakse nii ajutistelt kui ka püsivatelt mõõtmisaladelt, mida on Eestis kokku umbes 4000.

Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadurid on oma esialgse hinnangu põhjal öelnud, et selliselt kogutud metsastatistika on usaldusväärne ning põhineb õigetel alustel.

SMI kohta saad täpsemat infot siit: https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/mis-statistiline-metsainventuur-ehk-smi