Lageraie ja püsimetsanduse peamine erinevus on see, kui sageli loodust häiritakse. Lageraie põhjustab küll maastikus suuri muutusi, kuid see toimub samas kohas ühe korra mitmekümne või isegi saja aasta jooksul. Tõsi, majandusmetsas viiakse erinevaid raieid (valgustus- ja harvendusraied) metsa eluea jooksul läbi mitu korda, kui siiski sekkutakse metsa ellu oluliselt harvemini kui püsimetsas, kus käiakse puitu varumas iga paari aasta järel või lausa igal aastal. Korduvate raiete tagajärjel tekib puudele tüve- ja juurekahjustusi, seda ka talviste raiete puhul, mis on soodsaks kasvulavaks näiteks seenhaigustele.

Miks siis eelistatakse Eestis lageraieid püsimetsandusele? Lageraiega tagame metsa kasvuks kõige paremad tingimused – seda nii valguse kui ka juurkonkurentsi osas. Püsimetsas on tihti noorte puude kasv kidur valguse vähesuse ja vanade puude juurkonkurentsi tõttu. Väikesed puud jäävad suurtele olelusvõitluses paratamatult alla. Head valgustingimused on olulised sellepärast, et Eestis kasvavad peamiselt valgustnõudvad liigid – mänd, kask ja teised lehtpuud. Varjutaluvad liigid on vaid kuusk ja pärn, nooremas eas ka tamm.

Lageraiel on kindlasti loodusele mõju. Samas matkib lageraie seda, kuidas loodus ise metsi uuendab. Kui puud saavad vanaks, väheneb nende vastupanuvõime keskkonnamuutustele, ekstreemsetele ilmastikutingimustele (nt tuulest tingituna tormimurdudele ja tormiheitele), tulekahjudele, seenhaigustele ja putukkahjuritele.

Püsimetsanduse uurimiseks ja selle võimaluste rakendamiseks on loodud mitmeid katsealasid nii Eesti Maaülikooli kui ka RMK poolt. Ka paljud erametsaomanikud katsetavad oma metsamaadel, kas ja kuidas püsimetsandus Eesti tingimustes ja erinevates kasvukohatüüpides toimib.

Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud (välja arvatud seemnepuud, elujõuline järelkasv ja säilikpuud). Lageraie ehk uuendusraie korral jääb raiutud ala metsamaaks ja seal hakkab või pannakse kasvama uus mets. Raadamise korral muutub maa otstarve ehk siis metsa asemel tehakse näiteks elamurajoon, parkla, põllumaa või maantee. Neid termineid kasutades ja tõlkides peame olema väga tähelepanelikud.

Vastavalt metsaseadusele on metsaomanikul kohustus uuendada raielangid ja hukkunud metsaosad – seda tuleb teha kahe aasta jooksul alates metsa hukkumisest või uuendusraiest. Selleks saab rakendada erinevaid uuendusvõtteid: metsaistutus, külvamine või looduslikule uuenemisele jätmine. Metsa uuendamise juurde kuuluvad lisaks eelnevale veel maapinna ettevalmistamine ning hilisem metsauuenduse hooldamine. Viimane on Eesti oludes eriti tähtis selleks, et väiksed puutaimed tihedas konkurentsis teiste taimedega ellu jääksid. Uuendamine loetakse edukaks siis, kui kogu uuendatud alal kasvavad kasvukohatüüpi arvestades sobivad puud, mille kogus ja kasv tagavad uue metsa eduka tekke.

Jätkusuutlik metsandus peab põhinema teaduspõhistel otsustel – tähtsad on nii otsustajate haridus kui ka haritus. Akadeemilist metsaharidust on Eestis õpetatud juba üle saja aasta. Meil on kõrgelt haritud metsamehed, tänu kellele on Eestist saanud üks metsarikkamaid riike Euroopas. Metsahariduse eripäraks ja samal ajal ka tugevuseks on läbi aegade olnud laiapõhjalisus ja mitmekülgsus: ühelt poolt teadmised metsast kui ökosüsteemist ja selle toimimisest, mõistmine metsa arengu mõjutamisest läbi metsakasvatuslike tegevuste, aga samuti teadmised majandusest, tehnikast ja tehnoloogiatest. Kõik see annab oskuse näha metsanduse seotust teiste valdkondadega ning metsanduse rolli ühiskonnas laiemalt. Eesti metsateadlased on oma valdkonnas väga heal tasemel, rahvusvaheliselt nähtavad ning mitmetes uurimissuunades tegutsetakse teaduse eesliinil.

2019. aastal püstitati selles osas käesoleva aastatuhande rekord. Nimelt istutati Eesti metsadesse 38,6 miljonit taime, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa ligi 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga. Metsade uuendamine toob muutust Eesti metsade vanuselisse struktuuri ja täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel. Täna moodustab metsamaa 51% Eesti maismaa pindalast. Puudel on eluring ning mingis vanuses hakkavad nad paraku surema. Selleks, et ka järeltulevad põlved saaksid nautida Eesti metsadest saadavaid hüvesid, on tähtis metsi õigel ajal uuendada ja hooldada. Muuhulgas tähendab see kaasa aitamist Eesti metsade vanuselise struktuuri tasakaalustamisele.

Eesti metsade majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioonid ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted, mis tagavad metsade bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse. Metsa kaitseb ka metsaseadus, mis seab metsaomanikule mitmeid piiranguid ja kohustusi. Eestis kaitstakse ja säästetakse kõiki metsi ehk metsa säästvad piirangud kehtivad kõikides metsades. Metsade kaitsmine ja majandamine pole erinevad asjad, vaid sama tegevuse erinevad tahud.

Jätkusuutliku metsanduse tagamiseks on välja töötatud lisaks mitmeid täiendavaid meetmeid – sertifikaadid ja märgised. Enamlevinud nendest on PEFC ja FSC sertifikaadid, mida Eesti metsanduses laialdaselt rakendatakse – PEFC märgis on Eestis 1,3 mln ha metsamaal, FSC 1,2 mln ha. Eelnevalt mainitud sertifikaatidega kaasnevate nõuete täitmise kontrollimiseks viiakse pidevalt läbi auditeid (korra aastas).