Raiejärgne süsiniku sidumise taastumine sõltub otseselt õigeaegsest ja kvaliteetsest metsauuendamisest

Olulisemate raieviiside lühiajalist mõju metsaökosüsteemide süsinikuringele on uurinud Kristiina Aun oma 2021. aasta doktoritöös.

Doktoritööst selgus, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (olukord, kus süsinikku paisatakse õhku rohkem kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. Leiti, et süsinikubilansi seisukohalt ei ole eriliselt vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on sarnased. Seega on oluline raiutud alade kiire taasmetsastamine selleks, et ala süsinikubilanss taas positiivseks muuta.

Peale selle uuriti doktoritöös ka harvendusraiete mõju metsa süsiniku sidumise võimele. Jõuti järeldusele, et raie järel küll vähenes lühiajaliselt puistute süsiniku tagavara ja puude süsiniku sidumise võime, kuid see ei muutnud ökosüsteemi süsinikubilanssi siiski negatiivseks ehk mets suutis peale harvendusraiet siduda rohkem süsinikku kui seda õhku paisati. Harvendusraiete puhul on oluline kasutada mõõdukat raiekraadi (raie käigus välja raiutavate puude hulk) selleks, et mitte muuta metsa raiejärgselt süsinikku heitvaks ökosüsteemiks.

Raiesmik on üks väheseid kohti, kus Eesti inimene näeb oma tarbimise jalajälge

Kas oled mõelnud sellele, milliseid keskkonnamõjusid põhjustavad meie seljas olevate riiete või meie taskus oleva nutitelefoni tootmine? Me kõik tarbime puitu – olgu see siis maja ehitamiseks, toasoojaks, mööbli või muuna. Igasuguste toodete tootmisel on tugev mõju maailma loodusele. Üks kõige suurema keskkonnamõjuga tegevusharusid on just energia tootmine.

Lageraielank on üks väheseid kohti, kus näeme, kust meie toasoe, maja või mööbel tuleb. Puittoodetete ekspordist saadava raha eest ostame me oma riiki ravimeid, riideid, nutitelefone, autosid, ehitusmaterjale (betoon ning teras) ja paljut muud, mida igapäevaselt tarbime.

Metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eestis seob süsinikku enim just metsamaa, vähendades riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase kui siduda suudetakse. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on atmosfääris olev liigne süsihappegaas, mida aitab õhust kõige kiiremini siduda noor ja jõudsalt kasvav mets. Seetõttu on kliima seisukohast oluline metsi võimalikult targalt majandada ja uuendada. Kasutades rohkem puitu saame asendada suure keskkonna jalajäljega fossiilseid tooteid ja kütuseid.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon tulnud välja roheleppega (Green Deal), mille eesmärk on tagada kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum elukeskkond. Kuna puit on taastuv ja ümbertöödeldav materjal, pakub metsa- ja puidusektor erinevaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Metsavaesetel riikidel on võimalik suurendada metsadesse (puudesse ja mulda) seotud süsiniku kogust, rajades juurde uut metsa. Metsarikkad ja tehnoloogiliselt arenenud puidutööstusega riigid saavad senisest enam siduda süsinikku puittoodetesse ja seekaudu aeglustada kliimamuutusi.

Lisaks on oluline kasutusest väljajäänud põllu- ja rohumaade võimalikult kiire metsastamine eeskätt kiirekasvuliste puuliikidega. See aitab suurendada metsade süsiniku sidumist ja süsinikuvaru. See omakorda pakub võimalust edaspidi puidukasutust suurendada ning seeläbi parandades sotsiaalmajanduslikke võimalusi – luues lisatöökohti või andes suuremat lisandväärtust.

Peale selle on Eesti metsa- ja puidutööstus ressursisäästlik – paljudes ettevõtetes kasutatakse tootmistegevuse kõrvalsaadused ära juba kohapeal, näiteks tööruumide kütmiseks ja puidu kuivatamiseks. Tootmisjääkide lokaalne kasutamine on kõige väiksema kahjuliku keskkonnamõjuga, sest transpordiks vajamineva kütuse põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid jäävad sellisel juhul õhku paiskamata. Jäägid, mida kohapeal ära ei kasutata, viiakse näiteks koostootmisjaama või pelletitehasesse. Puidu töötlemine on ressursitõhus protsess, kuna puidust erinevate toodete valmistamiseks kuluv energia pärineb suuresti tootmisjääkidest.

Puit on parim alternatiiv suure keskkonna jalajäljega materjalidele

Kauakestvate puittoodete kasutamise kaudu suudame süsinikku pikaajaliselt lukustada. Üha rohkem asendab puit ehitusel nii betooni kui ka metalli. Tänapäeval võib puitu leida veel meditsiinis, kosmeetikas, paberi-, elektroonika- ja tekstiilitööstuses, energia tootmises. Perspektiivis võiks puidust saada ka biokütus.

Puidust tuleviku tooted:

  • ehitusvahud = polüuretaanvahud (koostisosad saab osaliselt asendada ligniiniga)
  • nanokile
  • biopõhine lennukikütus
  • läbipaistev puit ehituseks (klaasist kergem ja tugevam)
  • puitpaneelid autode puutetundlike armatuurlaudade jaoks
  • 3D printimine
  • puidupõhised LED-id ja elektroonika


Näiteks viskoosist ja lyocellist tooteid eelistades suudame vähendada tekstiilitööstuse süsiniku jalajälge, kus ainuüksi ühe teksapaari tootmisel tekib 33,4 kg CO2.

Vaadates Riigimetsa puidumüüki, siis 2019. aastal ulatus see 3,74 miljoni tihumeetrini. Sellest pika kasutuseaga sortiment moodustas 47% ja keskmise kasutuseaga sortiment 33%. Paraku tekib metsaraiest ka seda puitu, millesse seotud süsinik satub kohe tagasi süsinikuringlusesse, näiteks küttepuit.

Kui Eestis tekib aastas ligi 20 miljonit tonni COekvivalent heidet, siis ligi 88% sellest moodustab energiasektorist tulenev heitekogus. Energiasektori heitekogust saab oluliselt vähendada väheväärtusliku biomassi kasutamisega põletamisel, millele mujal kui küttena hetkel rakendust ei ole. Nii jääb oluline osa fossiilkütuseid põletamata ja tänu sellele ei paisata atmosfääri lisasüsinikku. Taastuvate loodusressursside põletamisel atmosfääri paisatud süsinik seotakse aga üsna pea kasvavasse metsa tagasi. Pikaajalistest toodetest, mida valmistatakse raiutud puidust võib esile tuua nii vineeri, liimpuittalasid kui ka termotöödeldud puitmaterjale.

Metsandusega on võimalik kliimamuutusi leevendada

Eesti metsad on olulised süsinikuvaru hoidjad ja sidujad – neis on talletatud suur süsiniku tagavara, mis asub nii puudes kui ka metsamullas.

Aasta jooksul metsa talletatud süsiniku kogus oleneb kahe erisuunalise protsessi vahekorrast. Fotosünteesi kaudu seotakse atmosfäärist süsinik puude biomassi ehk elusaine hulka. Teisalt orgaanilise aine lagunemise ning hingamise käigus eraldub süsinik uuesti atmosfääri.

Eesti metsad on valdavalt süsiniku sidujad. See tähendab, et nende produktsioonis ehk juurdekasvus talletatakse rohkem süsinikku, kui lagunemisel ja hingamisel eraldub. Suur osa seotud süsinikust on vajalikud puu kasvuks (peamiselt tüve ja okste juurdekasvuks). Osa süsinikust läheb aga läbi varisenud okaste, lehtede ja peenjuurte mullasüsinikuvarude täiendamiseks. Enamikes metsades on varise kaudu aasta jooksul mulda jõudnud süsiniku kogus samas suurusjärgus mullast orgaanilise aine lagunemisel eralduva süsinikuga. See tähendab, et mulda sisenev ja sellest väljuv süsinikuvoog on enam-vähem sarnased ja mulla süsinikuvarude täienduseks jääb sellest väike osa.

Süsiniku sidumist metsades saab suurendada läbi metsade juurdekasvu parandamise. Just metsa uuendamine ja metsaselektsioon võimaldavad suurendada puistute juurdekasvu ning aitavad seega kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Siinkohal tuleb meeles pidada ka asjaolu, et süsiniku sidumise võime on tihedas seoses puu juurdekasvuga. Nooremana suudab puu endas siduda rohkem süsinikku. Vanemaks saades, kui juurdekasv hakkab vähenema, siis väheneb ka süsiniku sidumise võime.

Istutamine kiirendab uue metsapõlvkonna kasvama hakkamist lageraie järgselt, samuti on parendatud ja kontrollitud seemnest kasvatatud metsataimed kiirema kasvuga, vastupidavamad ning kvaliteetsemad. Hooldusraiete rakendamisega saab tõhusamalt kasutada metsade puiduressurssi ja parandada küpsest metsast saadava puidu kvaliteeti, mis loob eeldused puidu kasutamiseks pika elueaga toodete valmistamiseks. Neisse seotud süsinik jääb „lukku“ kauemaks (peamiselt ehitus ja viimistlusmaterjal, mööbel). Kuigi laialt on levinud arvamus, et peale lageraiet on raiesmik pikaaegselt oluline süsiniku allikas, siis näitavad viimased Eesti teadusuuringud*, et olenevalt kasvukohast suudavad juba 7-aastased noorendikud siduda rohkem süsinikku kui alalt eraldub. Näiteks uuris Teisisõnu – ökosüsteemi süsinikubilanss on neis positiivne.

*Kristiina Auna 2021. aasta doktoritööst selgub, et 6-aastane männik toimib mõõduka süsinikuallikana, mis on tingitud noorte puude madalast juurdekasvust. Puistu kasvu iseloomustavate mudelite põhjal võib aga eeldada, et ökosüsteem muutub 7-aastaselt juba süsinikku siduvaks.