Autor: Metsaselts

RMK Sagadi metsamuuseumis avati uus näitus “Metsane teekond”

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Uudised.

01.12.2022

RMK Sagadi metsamuuseumis avati 1. detsembril uus püsinäitus nimega “Metsane teekond”, kus on saab teha tutvust metsaeluga ning panna proovile oma teadmisi metsast.

Metsamuuseumi juhti Ain Küti sõnul on mets meie igapäeva toimetusi ja majanduselu mõjutanud sajandeid – sellest on saanud meie elutunnetus. Näitus vaatab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku – näiteks on võimalik oma silmaga näha, kui paljud meie ümber olevatest asjadest on tehtud puidust. Näitusel tutvustatakse metsa ja puidu arengusuundi ning käsitletakse ka metsa rolli kliimamuutuste leevendajana ja hubase elukeskkonna loojana.

Nii nagu metsandus on innovatiivne valdkond, siis on ka näitusel kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi selleks, et näituselt saadavaid emotsioone ja teadmisi veelgi võimendada. Näiteks on võimalik virtuaalprillide kasutades teha kiirrännak koos Tõnis Niinemetsaga eri ajastu puitmajades, alustades püstkojast ja lõpetades modernse ristkihtpuitmajaga. Tõnis Niinemetsa juhendamisel saab lisaks õppida järgi tegema erinevate loomade hääli ning tuletada meelde looduses liikumise reegleid.

Püsinäituse kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Euroopa teadlaste ühisavaldus: kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei toeta elurikkust

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Uudised.

09.11.2022

Üle 550 teadlase poolt Euroopa Komisjonile saadetud kirjas rõhutatakse asjaolu, et säästvalt ja kliimat arvesse võtvalt majandatud metsad aitavad kliimamuutusi mõjutada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.

Üha ekstreemsemaks muutunud ilmastikutingimused on nii Euroopas kui ka mitmel pool mujal pannud teadlasi muretsema metsade tuleviku üle. Peamised tegurid, mis laastavad suuri maa-alasid on põud, haigused ja metsatulekahjud. Need tegurid kahjustavad metsa vaatamata sellele, kas metsa on majandatud või mitte.

Ühest küljest mõjutavad kliimamuutused metsi. Teisest küljest tuleb tõdeda, et metsade abil on võimalik kliimamuutuseid mõjutada ja isegi suurendada bioloogilist mitmekesisust tänu õigetele majandamisvõtetele ning puittoodete kasutamisele. Säästlikult majandatud metsadest pärinev puit on süsinikuneutraalne (tasakaal CO2 heite ja atmosfäärist CO2 sidumise vahel). Näiteks harvendusraiete käigus raiutakse üldiselt välja need puud, mis loodusliku konkurentsi tõttu niikuinii teistele puudele alla jääksid. Hooldusraiete käigus raiutakse neid puid, mis on juba kahjustatud ja pikalt enam elujõulised pole. Uuendusraiete käigus raiutud puit asendatakse seadusest tulenevalt uute ja noorte puudega.

Tänasel päeval on eriti märkimisväärne see, et puidutööstused on arenenud nii kaugele, et suudame puu iga osa maksimaalselt ära kasutada. Isegi puidutööstuse ülejääkidest oskame tänaseks erinevaid tooteid valmistada või nendest energiat toota. Teadlased on välja toonud, et kui energia üleminek Euroopas on edukalt saavutatud, siis on lisaks biomassil põhinevatel süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiatel võimalik toota ka vesinikku ja biokemikaale.

Õige metsamajandamise korral on energiapuidu kasutamine raiumise ja puidutöötlemise kaasprodukt. Puidu kasutamine energia saamiseks asendab taastumatuid fossiilseid kütuseid, mistõttu on puit oluline osa kliimapoliitikast kõigis Euroopa riikides. Ainult metsa majandamise ja puidu kasutamisega saame vältida fossiilsete süsinikuheitmete teket.

Teadlaste sõnul on paljudes Euroopa riikides saavutatud puiduvarude kõrge tase ning biomassi edasine kuhjumine tundub neile kliima soojenemise tingimustes riskantne. Seda põhjusel, et kui põuaperioodid muutuvad tihedamaks, siis metsa biomass väheneb. Seega võib eeldada, et selline stsenaarium paratamatult lähiaastatel juhtub.

Peale selle on teadlased arvamusel, et jätkusuutlikult majandatavatest metsades pärit puidust energia tootmise keelamine ja kaitse all olevate metsade osakaalu suurendamine ei toeta Euroopa kliimakaitsepoliitikat. Lisaks ei too see kasu bioloogilisele mitmekesisusele ning takistab ringbiomajandust. Teadlased toovad välja, et kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei ole otstarbekas sellises olukorras, kus pole teaduslikult tõestatud, et see aitab kaasa liikide säilimisele.

Loe teadlaste pöördumist siit.

Raiejärgne süsiniku sidumise taastumine sõltub otseselt õigeaegsest ja kvaliteetsest metsauuendamisest

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Faktid, Faktid, Kliima, Majandus.

Olulisemate raieviiside lühiajalist mõju metsaökosüsteemide süsinikuringele on uurinud Kristiina Aun oma 2021. aasta doktoritöös.

Doktoritööst selgus, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (olukord, kus süsinikku paisatakse õhku rohkem kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. Leiti, et süsinikubilansi seisukohalt ei ole eriliselt vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on sarnased. Seega on oluline raiutud alade kiire taasmetsastamine selleks, et ala süsinikubilanss taas positiivseks muuta.

Peale selle uuriti doktoritöös ka harvendusraiete mõju metsa süsiniku sidumise võimele. Jõuti järeldusele, et raie järel küll vähenes lühiajaliselt puistute süsiniku tagavara ja puude süsiniku sidumise võime, kuid see ei muutnud ökosüsteemi süsinikubilanssi siiski negatiivseks ehk mets suutis peale harvendusraiet siduda rohkem süsinikku kui seda õhku paisati. Harvendusraiete puhul on oluline kasutada mõõdukat raiekraadi (raie käigus välja raiutavate puude hulk) selleks, et mitte muuta metsa raiejärgselt süsinikku heitvaks ökosüsteemiks.

Eesti metsavarude kohta kogutakse infot usaldusväärsel meetodil

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Faktid, Varud.

Igal aastal viib Keskkonnaagentuur Eesti metsades läbi uuringu nimega SMI – statistiline metsainventuur. Selle kaudu saadakse infot meie metsade tervisest, varudest ja raietest. Andmeid kogutakse nii ajutistelt kui ka püsivatelt mõõtmisaladelt, mida on Eestis kokku umbes 4000.

Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadurid on oma esialgse hinnangu põhjal öelnud, et selliselt kogutud metsastatistika on usaldusväärne ning põhineb õigetel alustel.

SMI kohta saad täpsemat infot siit: https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/mis-statistiline-metsainventuur-ehk-smi

Hääleta Eesti esindaja Euroopa aasta puu konkursile

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Uudised.

28.10.2022

Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, mis kannavad olulist rolli kultuuripärandi ja kogukonna ühendajatena. Puude puhul ei peeta oluliseks nende mõõtmeid, vaid pigem seda lugu, mis neid inimestega seob.

Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik on välja valinud kolm kandidaati, kes Eestit Euroopa aasta puu konkursil esindada võiksid:

  1. Verhuulitsa lautsipettäi ehk setode pühapuu, mis seotud vana matusekombestikuga.
  2. Lippmaa pärn ehk Abruka saare liigirikkuse tunnistaja, ausammas botaanik Teodor Lippmaale
  3. Reigi punane pöök ehk suure kultuuriloolise pagasiga saadik tulevikust Hiiumaalt

Eesti esindaja valimist konkursiks aitab korraldada Loodushoiu Fond, mille eesmärk on eraalgatusliku loodushoiu edendamine.

Oma hääle saad anda siin: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120088060/haaletus-vali-eesti-aasta-puu-2023-kes-meid-euroopas-esindab

Lageraie on aluseks uue metsapõlvkonna tekkele

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Faktid.

Lageraie ehk uuendusraie on aluseks uue metsapõlvkonna tekkele – see on üks metsa arengujärkudest. Eesti metsanduses laialdaselt kasutatav uuendusraie imiteerib looduslikke protsesse, näiteks metsatulekahju või üraskirünnaku järel surnud metsaosa. Seejuures on oluline juhtida tähelepanu uuringu tulemustele*, kust selgub süsiniku seisukohast vaadates, et metsapõlengust taastumine võib võtta aega kuni 50 aastat, mõnedel juhtudel isegi kauem. Lageraie korral võtab täielik taastumine üldiselt aega 10 kuni 20 aastat, putukarüüste või tormi korral 3 kuni 6 aastat.

Metsaseadusega on sätestatud, et igale raiutud alale peab metsa eluvõime säilimiseks jätma püsti vastava koguse seemnepuid, säilikpuid ja elujõulist järelkasvu. Seemnepuid jäetakse langile selleks, et tagada vastava puuliigi looduslik uuenemine. Meie tingimustes uuenevad seemnest hästi männid, kased, lepad ja teised kõvalehtpuud (tamm, saar, jalakas, künnapuu). Looduslikule uuenemisele võib jätta ka haabasid, kuid nende puhul tuleb arvestada asjaoluga, et haavad ei uuene seemnest, vaid hoopis kännuvõsudest. Kännuvõsu on puu kännust kasvav võrse, mis võib areneda iseseisvaks taimeks. Säilikpuud võivad olla nii elusad kui ka surnud puud – neid jäetakse langile selleks, et tagada elustiku mitmekesisus. Säilikpuud võivad mõnel juhul täita ka seemnepuu funktsiooni. Säilikpuudeks valitakse tihti huvitava väljanägemisega elusaid puid või surnud puude püstiseisvaid osasid. Viimaseid selleks, et pakkuda elupaika putukatele, toidulauda lindudele ja loomadele, kasvukoha taimedele ja seentele.

*Sille Rebane 2020. a doktoritöö “Metsade majandamise mõju hindamine süsiniku kontekstis: turbulentse kovariatsiooni meetod”

Puidust akud on uus reaalsus

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Uudised.

24.10.2022

Sel suvel alustasid koostööd Rootsi akutootja Northvolt ja Soome metsatööstusettevõte Stora Enso, kes on leidnud võimaluse, kuidas anda puidujääkidele uus elu akude näol. Välja töötatud tehnoloogia hõlmab toormaterjali ligniini eraldamist ja sellest akukomponendi tootmist. Ligniin on looduslik sideaine, mida leidub puidus kuni 30%.

Miks eelistada puidust akusid liitiumipõhistele akudele?

  • Esiteks sellepärast, et näiteks Soomes toodetakse ligniini juba praegu – seega pole vaja rajada uusi tehaseid akude valmistamiseks.
  • Teiseks on puidust akude tootmine tunduvalt keskkonnasäästlikum kui liitiumipõhiste akude tootmine. Ligniinist saadud kõva süsinik asendab grafiiti, mille kaevandamisel ja töötlemisel on suured keskkonnamõjud. Samas on puidutööstusest saadav materjal paberi tootmisel looduslik kõrvalsaadus ehk saame ära kasutada puidu ülejäägid.
  • Kolmandaks on puidust patareide plussiks nende parem laadimiskiirus, võrreldes liitiumipõhiste akudega.
  • Lisaks töötavad need paremini madalatel temperatuuridel.

    • Allikas: https://teadus.postimees.ee/7633117/puidust-patareid-rootsis-teevad-juba-mitu-firmat-ligniinist-akusid#_ga=2.179977828.1175955595.1667309224-127076239.1628496126

Raiesmik on üks väheseid kohti, kus Eesti inimene näeb oma tarbimise jalajälge

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Faktid, Kliima.

Kas oled mõelnud sellele, milliseid keskkonnamõjusid põhjustavad meie seljas olevate riiete või meie taskus oleva nutitelefoni tootmine? Me kõik tarbime puitu – olgu see siis maja ehitamiseks, toasoojaks, mööbli või muuna. Igasuguste toodete tootmisel on tugev mõju maailma loodusele. Üks kõige suurema keskkonnamõjuga tegevusharusid on just energia tootmine.

Lageraielank on üks väheseid kohti, kus näeme, kust meie toasoe, maja või mööbel tuleb. Puittoodetete ekspordist saadava raha eest ostame me oma riiki ravimeid, riideid, nutitelefone, autosid, ehitusmaterjale (betoon ning teras) ja paljut muud, mida igapäevaselt tarbime.

Metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Faktid, Kliima.

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eestis seob süsinikku enim just metsamaa, vähendades riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase kui siduda suudetakse. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on atmosfääris olev liigne süsihappegaas, mida aitab õhust kõige kiiremini siduda noor ja jõudsalt kasvav mets. Seetõttu on kliima seisukohast oluline metsi võimalikult targalt majandada ja uuendada. Kasutades rohkem puitu saame asendada suure keskkonna jalajäljega fossiilseid tooteid ja kütuseid.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon tulnud välja roheleppega (Green Deal), mille eesmärk on tagada kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum elukeskkond. Kuna puit on taastuv ja ümbertöödeldav materjal, pakub metsa- ja puidusektor erinevaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Metsavaesetel riikidel on võimalik suurendada metsadesse (puudesse ja mulda) seotud süsiniku kogust, rajades juurde uut metsa. Metsarikkad ja tehnoloogiliselt arenenud puidutööstusega riigid saavad senisest enam siduda süsinikku puittoodetesse ja seekaudu aeglustada kliimamuutusi.

Lisaks on oluline kasutusest väljajäänud põllu- ja rohumaade võimalikult kiire metsastamine eeskätt kiirekasvuliste puuliikidega. See aitab suurendada metsade süsiniku sidumist ja süsinikuvaru. See omakorda pakub võimalust edaspidi puidukasutust suurendada ning seeläbi parandades sotsiaalmajanduslikke võimalusi – luues lisatöökohti või andes suuremat lisandväärtust.

Peale selle on Eesti metsa- ja puidutööstus ressursisäästlik – paljudes ettevõtetes kasutatakse tootmistegevuse kõrvalsaadused ära juba kohapeal, näiteks tööruumide kütmiseks ja puidu kuivatamiseks. Tootmisjääkide lokaalne kasutamine on kõige väiksema kahjuliku keskkonnamõjuga, sest transpordiks vajamineva kütuse põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid jäävad sellisel juhul õhku paiskamata. Jäägid, mida kohapeal ära ei kasutata, viiakse näiteks koostootmisjaama või pelletitehasesse. Puidu töötlemine on ressursitõhus protsess, kuna puidust erinevate toodete valmistamiseks kuluv energia pärineb suuresti tootmisjääkidest.

Puit on parim alternatiiv suure keskkonna jalajäljega materjalidele

Postitaja Metsaselts kuupäeval . Postitatud Faktid, Kliima.

Kauakestvate puittoodete kasutamise kaudu suudame süsinikku pikaajaliselt lukustada. Üha rohkem asendab puit ehitusel nii betooni kui ka metalli. Tänapäeval võib puitu leida veel meditsiinis, kosmeetikas, paberi-, elektroonika- ja tekstiilitööstuses, energia tootmises. Perspektiivis võiks puidust saada ka biokütus.

Puidust tuleviku tooted:

  • ehitusvahud = polüuretaanvahud (koostisosad saab osaliselt asendada ligniiniga)
  • nanokile
  • biopõhine lennukikütus
  • läbipaistev puit ehituseks (klaasist kergem ja tugevam)
  • puitpaneelid autode puutetundlike armatuurlaudade jaoks
  • 3D printimine
  • puidupõhised LED-id ja elektroonika


Näiteks viskoosist ja lyocellist tooteid eelistades suudame vähendada tekstiilitööstuse süsiniku jalajälge, kus ainuüksi ühe teksapaari tootmisel tekib 33,4 kg CO2.

Vaadates Riigimetsa puidumüüki, siis 2019. aastal ulatus see 3,74 miljoni tihumeetrini. Sellest pika kasutuseaga sortiment moodustas 47% ja keskmise kasutuseaga sortiment 33%. Paraku tekib metsaraiest ka seda puitu, millesse seotud süsinik satub kohe tagasi süsinikuringlusesse, näiteks küttepuit.

Kui Eestis tekib aastas ligi 20 miljonit tonni CO2 ekvivalent heidet, siis ligi 88% sellest moodustab energiasektorist tulenev heitekogus. Energiasektori heitekogust saab oluliselt vähendada väheväärtusliku biomassi kasutamisega põletamisel, millele mujal kui küttena hetkel rakendust ei ole. Nii jääb oluline osa fossiilkütuseid põletamata ja tänu sellele ei paisata atmosfääri lisasüsinikku. Taastuvate loodusressursside põletamisel atmosfääri paisatud süsinik seotakse aga üsna pea kasvavasse metsa tagasi. Pikaajalistest toodetest, mida valmistatakse raiutud puidust võib esile tuua nii vineeri, liimpuittalasid kui ka termotöödeldud puitmaterjale.